|
|
On läinud igavikuteele, esimene meie O pesakonnast.Ma olen õnnetu...Ja veel minna NII!
Sa olid meie pesamuna, kõige pisem lõpuni...
Jahis olid tubli , töökas, vahel üleliiagi.
Kiirelt õppisid sa kõike, peremehelt kiita said,
Teised jahikaaslasedki tegid Sulle tihti pai.
Ei Sa kartnud, põtra, kulti, rebastele tegid hirmu,
Sinu elu oli kiire, tõhus, liblik kirju, sellest ka nii - lühike,,,
Kahjuks praegu ma ei teagi, kas jõuda said sa kolmeseks.
Miks minu jäljekütid läevad liiga vara -sellest perest ingliteks.
Eks Jumal ülevaltki näeb, kes süüdi on ja miks...
kes Sinu väikse vapra elu Taevasse siit saatis,
Käis pauk-ja lõppeski Su viimne jahilkäik...
Ei olnud saagiks rebast,sest aega polnud vaatamiseks vaid
Ja tasuks selle kõige eest sealt eemalt, oma jahikoera said...
Kas tõesti mingi kärnas nahk, kaalub üles jahimehe sõbra,
keda pimesi ta usaldas, Ja lihtsa kuuli läbi pidi surema...
Leinan oma väikset sõpra, silmis kibe pisar.
loodan, et ma mitte kunagi ei pea enam kahetsema ...
Õhtul põlenud küünal ja kellukesed Sinu mälestuseks, Jäljekütt Otto Rex. |
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar