pühapäev, 8. mai 2016

Hüvasti, Nadine...

Hüvasti endine elu, hüvasti täpiline koer,
kui pole peremeest,ja õiget perenaist, siis pole elu 
ja haigus lihtsalt minema Sind viib.
Ma tahaks kaasa minna
ja jätta maa peal elu Jumalate hooleks-
ei tea, kas puudub julgus
või siis pole aeg veel õige,
et tiiba sahistades lennata siit minema kui Sinilind.
Sealt ülevalt saaks jõudu juurde,
et karistuseta ei jääks inimsaast,
kes elab meie kõrval ausa näoga elu
ja loodan, et nad tunda saaks,
mis tähendab karm kaotusvalu...
see kehtib kõigile, kes solvanud on mind ja minu koeri
ja tasumata ei jää ükski vandenõu.
Ka neile, kes on sõbrad , ei sooviks kannatusi kangeid
ja kehtima peaks tuttavate ringi valik rangem.
Ma tänan teid, mu sõbrad tõelised,
et olemas mul olete...