reede, 28. jaanuar 2011

Kui kustub viimne küünlaleek...


Must kääbas keset valget lund,
me sõbrad puhkavad seal viimset und.
Karm saatus lõikas läbi noored elud-
nüüd jäänd vaid mälestus, kus kõik veel elav...
Meie naerupall Briseis
ja kõigi suurim lootus Laigu
ja uhke Krae-
ei enam me teid vallatlemas näe.
On puhkus kodumetsa kuuseokstest teki all
ja nii kurb ja külm on tänavune talv.

Mälestame meie kalleid basseteid

REZIHEGYI VIG DÖMPER BRISEIS
28.04.2006-27.01.2011

JÄLJEKÜTT XANTE (LAIGU)
28.12.2009-27.01.2011

JÄLJEKÜTT XANDER (KRAE)
28.12.2009-27.01.2011

Me täname kõiki, kes meie kaotust jagasid ja meid meie kurbuses meeles pidasid ja leidsid aega, et toeks olla.
Helle ja Ülo.

7 kommentaari:

  1. Sügav Kaastunne,olge tugevad...

    VastaKustuta
  2. Meie sügav kaastunne,oleme Teie leinas koos Teiega.

    Ave

    VastaKustuta
  3. Iialgi ei ole piisavalt õigeid sõnu...
    Kallistan.

    Mari

    VastaKustuta
  4. Südamlik kaastunne...
    Mari ja Chiro

    VastaKustuta
  5. Tere Helle ja Ülo! Lugesin, et teie peret tabas suur õnnetus? Just helistas mulle ka Riina ja tundis muret juhtunu üle. Ei osanud talle midagi vastata, et mis juhtus. Oeh..mul jääb sõnadest puudu..... Meie sügav kaastunne Teile, sel raskel hetkel. Olge tugevad ja pidage vastu. Margit ja Riina

    VastaKustuta
  6. Viis aastat läinud nagu tuulest viidud
    kuid unustanud pole teid.
    On teisi raskeid hetki olnud
    kuid kõige kurvemaks te minek siiski jäi.
    On tunne nagu oleks olnud eile kogu õudus,
    kuid hoopis aastaid läinud oma teed,
    me ikka mõtleme , mis kõik oleks olnud
    kui poleks seda neetud rauast teed...
    Mälestus ei kustu nagu igavene tuli
    ja raske südamega süttib jälle kalmul küünlatuli.

    VastaKustuta