Narva Rahvuslik Näitus 26.01.2013

Järgmine näitusereis viis Narva.Osalesime 4 koeraga.

  Basset hound  Emilee Heloise EX1, BM2, BOB Jun, JunCAC

  Basset hound  Jäljekütt  Claudius  EX1, BM1,CAC, BOS

  Karmikarvaline taks Jäljekütt Dukkelises Cleopatra EX1,JunCAC, BF1

  Lühikarvaline taks Nimik Black Watch EX1,BOB, BM1,BIG1.

Nagu alati, läks ka seekord Narvas hästi ja täname ka kõiki, kes meile seal kaasa elasid ja pöidlaid hoidsid.Kõige suuremat rõõmu tundsime ikka Bläki rühmavõidu üle.Kuid ka teiste saavutused olid korralikud.Isegi juunioride besti ringis valiti meie 3 juuniori 10 parema hulka.Auhinnalist kohta sealt küll ei saanud, aga heameelt tegi siiski, et meie kenneli koeri märgati...Täname korraldajaid ja kohtunikku   Malgorzata Wieremiejczyk-Wierzchowskat.
Kordaläinud  päev annab pikaks ajaks hea tunde ja loodame edaspidi ka Narva näitustest osa võtta...

Tartu Rahvuslik Näitus 12-13.jaanuar 2013

  Uus aasta algas näitusega Tartus.Igal aastal oleme lubanud, et sinna me rohkem ei lähe, aga  ikka oleme oma lubadust murdnud.
Basset Jäljekütt Emilee  Heloise.Tulemuseks EX1 ja EX2 ja ei midagi muud...
Nimik Black Watch  EX1, EX2.Ei olnud kohtunike maitse järgi...Miks???

Jäljekütt Dukkelise Cleopatra   EX1,BM2, JunCAC ,BOB Junior, EX2.

Eks üks hea külg oli asjal kah-sai ruttu koju...

Karmikarvalise taksi kutsikad/Wirehaired puppies

http://register.kennelliit.ee/reg/index.php?page=dogCard&dogId=160443

KAUNIST AASTAVAHETUST

On aasta jälle linnulennul läinud
uus koputamas juba uksele.
on vanast aastast palju meelde jäänud
need mälestused panen tallele.
On olnud pisaraid ja kurbi päevi
kui igavikuteele saadad sõpru
Ja vahel elu nõnda mõrkjalt maitseb,
et tahaks igavikult küsida, kas mind ka keegi kaitseb.
Ja vastust ootan siiamaani
ja tahaks ehitada enda ümber müüri,
 mis küllalt paks ja kõrge,
 et võõrad pilgud minuni ei küündi.
Jah, vahel tahaks lihtsalt olla ära,
et ükski elav hing mind siis ei tabaks
kui olen nõnda nõrk ja mured mind on jalust raband...
See aasta ajalukku läheb kui üks murekoorem
Ja annaks aasta uus , mis lõbusam ja noorem
mul  aega mõelda positiivseid mõtteid
ja vahel lasta tunda rõõmu pisiasjadest
ning suuri õnnekoormaid ma ei oota-
kui tulevad, siis iseenesest.
Ma soovin tervist, rõõmsaid pilke enda ümber
ja rohkem inimeste sallivust.
Ka kõige väetim, väiksem pereliige
ju vajab vahel kallistust.
Oh oleks aasta uus ka kurjast vabam
ja sinna mahuks ligimesearmastust.
Me maailm keerleb ikka ümber koerte
ja igavesti armastame neid.
Ja siis kui vaenu, kadedust ja ülbust
meie ümber poleks, võiks rahus teha igapäevatöid
Ja siis kui keegi teo või sõnaga sind toetab,
siis päike nagu säramagi lööks.
Me sõbrad, kasvandikud,tulevikku minge julgelt,
sest aasta uus võib tuua miljon üllatust
ja selleks tuleb homme kodus olla
kui  aastavahetus nii tasa paotab ust.
2012-mine, me meelde jätame kõik hea
2013-juba tule , mis Sina tood, ei ette tea...

HEAD VANA AASTA LÕPPU JA HEAD UUT AASTAT KÕIGILE MEIE SÕPRADELE, TUTTAVATELE JA KASVANDIKELE, KES MEILT ON TUULE TIIBADESSE SAANUD.UUELT AASTALT OOTAME KA UUSI KUTSIKASOOVIJAID MEIE KENNELISSE.

HAPPY NEW YEAR 2013 TO ALL OUR FRIENDS.

Mu kallis päikesepoiss Wilton läks tähtedemaale...

                                                         JÄLJEKÜTT WILTON
                                                         18.08.2009-27.12.2012

Minu koer, ainult minu, sest Sa valisid mind juba kutsikana endale ja ma olin nii armetu, et ei suutnud Sind kaitsta kurja eest-surma raudsest haardest  ...Anna mulle andeks, et läks nii.Sind ei asenda mulle enam keegi, sest Sa olid ikka minu Päikesepoiss, alati rõõmus ja lustakas sell.
Ma olen nii süüdi, nii süüdi, ja raske koorem tuleb kanda mul nüüd elu lõpuni.Kui oleks paremini hoida jaksanud Su elupäevi, siis ilmselt tulevikku näeksid...Nüüd kogu taaga võtan enda kanda-kui Sa vaid suudaks mulle andeks anda...

                            Jäljekütt Wilton Luigel rühma III koht,ka viimane fotomälestus Sinust...

Päikesepoiss läks seitsme tuule poole ja meie ilma keelatud tal tee.
Sa jälgid meid sealt ülalt pilvenurgalt ja vaatad, et me ikka käime õigrt teed.
Sa olid lohutuseks suureks kui kurvaks muutund oli meel
Ja rõõmu külvasid mu ellu-liig tähtis oli mullegi kõik see.
Ei teagi, kuidas Sinuta nüüd kulgen-nii kurb on mõelda sellest,
kas saan ma üksi hakkama, vaid Sina sealpool tead.
Kui oli vahel varuks nutt,
siis pisarad sa pühkisid ja  ja elu muutus valgemaks,
Kui siia ilma sündisid ja jalad juba kandsid, siis kõiki samme minuga koos käia armastasid.
Ja suuremana olid Sa mu kõrval igal ajal
ja igaveseks kõrvu jääb Su kaunis  hääle kaja.
 See kaotus  mulle väga valus hoop, kuid ma midagi ei suuda enam teha,
 vaid lilled küünlad Sinu hauakünkal nüüd pimeduses helendavad.
Oh, Wilton, kallis , kallis-kallimatest kallim, mis oskan öelda veel-
Ei ole elul kordustrükki, et midagi saaks parandada veel-
Ma vaikselt pisaratest lükin nüüd olematut kaelakeed.Kuid Sinu kaelas särada vaid saab see sealpool linnuteed.Kuid kahjuks maised hinged seda ju ei näe...

Ja igaveseks hüvastijätuks Su haual põlvitan ja mõttes palvet loen...
Ja ongi kõik-on lõppenud üks noore sõbra elutee-ja loodan, et igaviku piiri taga me varsti üksteist kohtame...

On hingede aeg, on küünalde aeg...

Ja kurbade mõtete aeg...
Jälle on lõppenud ühe eriliselt andeka ja sõbrameelse lääne- siberi laika  Kakarinsuo Simba jahiretked.Nüüd juba jahib ta põtru teisel pool vikerkaart.Veel tänavu käis ta kaasas esimeses põdrajahis, aga näha oli, et vanadus ja laika jaoks suhteliselt pikk ja aktiivne jahitöö oli võtnud oma...Meile sattus ta pea 5 aastat tagasi Viljandimaalt ja noorpõlve jahimaad olid tal Soomes.Lisan veel mälestuseks mõned jahipildid, mis jäävad teda kauaks meenutama, sest siiani samaväärset põdrakütti pole veel koolitada jõutud.

  

Püüdsid olla inimese parim sõber, tegid tegusid Sa teiste heaks-ei hetkekski Sa mõelnud, miks siin mööda metsa lidun ja jälgi ajama ma pean...Sinu töö, Su kuulsusrikas elu veel kaua elab jahimeeste ringis kui legend.Sinu silmad truud ei enam jälgi meie käike ja nina külm ei sooja pihku maksa järele ei poe.Nüüd edaspidi mõeldes Sinust , on südames ja hinges ikka soe.

Geyroni esimene põdrajaht.

Möödunud nädalavahetusel toimus jälle põdrajaht.Meie koertest olid kaasas Pauleta, Yustus ja esimest korda ka Geyron.Laupäev kulges tavaliselt-kätte ei saadud kedagi, ainult Yustus läks oma teed ja õhtuks tagasi ei ilmunud.Vaatamata ka öisele otsimisele me tema asukohta tuvastada ei suutnud.Pühapäeva hommik hakkas jälle Yustuse otsimisega,mis läks sujuvalt üle põdrajahiks.Kuna ka Pauleta otsustas oma teid minna, sai ta siiski põdrad liikvele ja kui  põder oli juba maha lastud, siis jõudis temaga tutvust tegema ka Geyron.Esimese jahi kohta normaalne.

Yustus oli aga endiselt kadunud-uued tiirud autodega ja jalgsi  ei andnud tulemusi.Õnneks siiski täna saime info ta asukohast ja nii on ta kodus tagasi.