teisipäev, 23. veebruar 2016



                                                        Me kallis Ülo!
                                               
                                                  07.08.1955-12.02.2016
                                                 Ei ole Sulle sarnast teist,
                                                 kes nii palju hoolis meist...
                                                 Lühikeseks jäi Su tee,
                                                 ei selle vastu saa.
                                                 Sa igavesti meelde jääd just iseendana.



Tahtsin lugeda seda hüvastijättu eile peielauas, aga ei suutnud, andestage mulle...Aga täna panen selle ikka siia , et tänada teid kõiki, kes avaldasid viimast austust Ülo vastu ja tulid teda saatma viimsele teekonnaale.Tänan.Tänan.Tänan.
Nii ebaõiglane on elu-tunnen seda südames...
Mõni sammub eluradu pikalt nagu taevateed,
teisel elulõng on habras , liiga vara katkeb see
kuid kõik see Sinu elamist ei olematuks tee...
Maha jätsid lapselapsed, lapsed, kõik head tuttavad.
Nemad sinu lahkumisest saati väga tihti nutavad...
Kõik algas ammu, ammu- kui tuttavaks me saime
ja aastaid 38 sai läbi käidud koos- meie elus maises.
Nüüd jäänud ainult mälestused ja mõtted möödunust.
Miks ma ei teadnud ikkagi, kõike tähtsat Sinust.
Sa iialgi ei kaeband , et Sul tervis vahel paha
ja selle teadmatuse taga ma rahu saada kuidagi ei taha...
Ma oleks pidand märkama, et Sind vaevas vahel murest murtud süda...
Aga olid vapper mees ja sellest ise välja tulid juba...
kuid seekord läks kõik teisiti, kõik läks ju pahupidi...
See Sinu saatus oligi, mis juhtus, lõplik oli.
Ja päästnud poleks elu kiirabi vilkuv tuli...
Meil oli aegu ilusaid ja vahel veidi mõrkjaid,
kuid kogu hingejõuga sai ometi kõik paika.
Siis juba lapsed kooli läksid ja hiljem juba oma teed,
neil armsad pered, lapselapsed, nii tähtsad olid nende teed...
Juhtub elus halbu aegu-üleelatud sai need...
Koerad,hobused ja jaht, sul olid elus tähtsaimad ,.
Poisid üles kasvasid jahil metsas , raba pääl,
Jahijutud, õppetunnid esimesed said nad sääl.
Juba suureks kasvatatud , lapsed jäävad lasteks
kõigist kõige kallimad olid lapselapsed.
Me kodus tundsime end hästi, eks vahest kurb ka oli meel
Koik, mis koertega meil juhtus oli Sinul südames
ja Sinu viimse päevani nad olid Sulle truud
Sind armastasid surmani , Browni ja Buongiorno
Chevy ja Nadine,Yonna , Bel Amy.Kõik Sinu lemmikud...
Ja Browni kaisus viimne teekond täna öösel algaski.
Sa teadsid, haiglavoodisse ju koeri meil ei lastagi,
kes olid Sulle viimseks toeks kui valus hingetõmme Su kehast elu viis...
Eks saatuse poolt seatuna Sul pilveriigis uued huvid...
ja nüüd Su hing nii puhas kui äsjasadand lumi.
Sa olid hea ja armas mees, kes kõiki meid nii hoidis
ei uskunud ju keegi me , et viimne hommik koitis
Sinul oli ilus minna mööda taevateed
ja loodan, et ka seal kus nüüd Sa oled,
me juurde hing Sul ikka leiab tee.
Ma palvetan, et valvaks meid sealt pilvepiiri pealt
Kui kunagi taas kohtume, siis ootad Sa meid seal.
Jää hüvasti, mis öelda veel-pole enam sõnu.
Me lein on piirideta armastus ja terav hingevalu...
Su hingel minna laseme,saad talle uue keha,
kuid meiega Sa ikka jääd ka siis,
kui kõik see pole enam meie teha...
Jää igavesks hüvasti!

laupäev, 2. jaanuar 2016

            

                 Läheb 2015-tuleb 2016...
On aastaid nagu lehti puul-
eriti just sügisel...
Kuldkollaseid ja rohekaid ja purpurpunaseid,
kuid igal aastalgi on omad värvid,
nii tundeküllased ja vahel läikivad kui pärlid.
Ka süngeid värve tuleb ette nagu kunstniku paletil
ja kunagi ei tea me ette, mis kirjas tulevase aasta etiketil.
Kõik loodame,et kirkad värvid rõõmsalt säraks
kuid valmis tuleb olla mõningaseks salapäraks.
On uusi hingi sündimas me sekka
heameelega saab neidki vastu võtta.

Karm tuulgi pole tundmatu ja võõras
ta ootamatult oma pahupoole pöörab
ja siis ei oska teha muud kui palvetada
ja kui ta tulebki meid puudutama,
siis üle elama peab hirmsamadki hetked
kuigi vahest sooviks ette võtta viimse retke.
Kui koorem õlule on pandud liiga raske
ei hooli muust kui sest,
et kõigil meil on kanda antud erinevaid maske,
mis tuleb panna õigel ajal ette,
siis tõesti paljudele tunduda võin silmapete.
Ma tahan olla mina ise  ja just praegu-
ja tahan kuulda lapselaste siirast naeru.
Uusaasta  tuleb- tahad või ei taha,
kõik halb las jääda vana aasta lõppu maha...
Ma soovin, et kõik uuel aastal laabuks
ja vana ainult lehvitagu kaabut.

Meie pere soovib kõigile oma kallitele kasvandikele ja nende peredele, sõpradele ja headele tuttavatele ilusat aastavahetust ja täitugu kõigi soovid uuel aastal 2016!
Happy New Year to all our friends!

kolmapäev, 23. detsember 2015

Meenutus tänavusest aastast...



Aasta läinud nagu tänavune lumi,
kiiresti ja hoogsalt otsa sai ka suvi,
sügis pikalt lehtedega mängis,
ei teagi nüüd, mis karul talveks sängis.
Kevad oli kummalise moega,
ei ta polnud külm ja polnud soe ka.
Talvest liigub ringi hirmujutte ,
 kallal tal on  hirmus tõbi-
 tarvis läheb külmakotte.
 Palavik vist viiekümne ümber,
 maha jahutab vaid jäine ämber...
Loodame, et tervis ikka taastub,
pole vaja pikka lumepaastu..
Jõululaualt keegi ju ei keelaks
kui ta  näiteks  ainult jäätist neelaks.
Jõuluvanal tulla ka on keeruline,
mööda pori saan ju pole keevaline.
Põdrad tüdind sellest sopast,
unistavad kergest kaljakapast...
Aga lootus kustub viimasena,
loodame siin ikka näha armast punanina,
kellel seljas kott on kingitustest rammus,
Vanale ka piisake veel õllekannus.
Lapsed salmid õppinud on pähe,
kuhu jõulutaat siis ilma kuulamata läheb.
Paluks tal siis hoopis siia jääda,
siis ka jaanipäeval saaks ta
sammud meie poole sääda.
Kes siis ütleks ära kahest jõuluvanaringist aastas,
Tore tava saaks ja  ilmad- oleks ühtsed kogu aasta...
Millal siis on jõul või jaan, teada internetist saab...
Seal on infot ülearu, kuid kes äratab me karu.
Nutitelefoni pole , kuis siis pojad saavad  aru,
õue tuleb minna nüüd-kostab juba linnulauluhüüd.
Õitseb ülane ja ärkab mesitaru...
See nüüd oli ikka unenägu,
mille unustada tahaks,
aga ärge seda pange mulle pahaks.
Äkki osutubki tõeks, väike kraav ka muutub jõeks,
seda juba tõsimeelselt pelgan,kogu aeg kui vihma sajab selga...

teisipäev, 17. november 2015

Karmikarvalise taksi kutsikad.

Jäljekütt Justinal ja Jäljekütt Hassol sündisid kutsikad 22. oktoobril.1 poiss ja 3 tüdrukut.Kutsikatest on veel vabad 2 kutsikat.Kel soov, võtke julgesti ühendust.

kolmapäev, 19. august 2015

Lühikarvaline standardtaks Free Soul Bel Amy.

Augusti esimestel päevadel tuli meile uus taksipreili Bämmy, e. Free Soul Bel Amy.Täname siinkohal Mirjamit  ja Riinat ning Margitit.Mirjam kui kõige suurema vaeva nägija väärib erilisi tänusõnu.
Ise alles natuke üle 2 kuu vana ,aga juba nuhib jälgi...

teisipäev, 4. august 2015

Päike loojus Sinu jaoks, kallis Ruby.

On suveilmad vihmased ja sünged-
nagu Sinu minek siit...
On saatus tihti armutu -
ja katkeb eluniit.
liigvara läksid üle vihmajärgse vikerkaare,
et vaadata mis toimub pilvepiiri taga
ja enam mitte kunagi
Sa ahjukolde ees ei maga...
On süle soe sul meeles teispool piiri
ja hoolsalt valvad omasid sealt ülevalt.
Kui oleks ainult sellist võimu,
mis võtaks valu ära leinajalt...

Puhka rahus, kallis Ruby ja meiepoolne kaastunne Laura, Sulle ja Su perele.Miski ei asenda seda pisikest rõõmurulli teie südameis. 

pühapäev, 26. juuli 2015

Tublid poisid mõlemad...


Jäljekütt Magnus aga sooritas II järgule verejäljekatse Soodlas. Suur tänu Sulle Katrin tubli töö eest koera treenimisel...Mitte midagi ei tule ilma tööta ja seda te oskate.Oleme õnnelikud, et Magnusel on selline pere .Kiidusõnadest jääb puudu...


Meie kenneli kasvandiku kutsikas Milli Miller Poka saavutas Lätis Dalderis kunsturus kährikule I järgu.See on väga tubli saavutus.Armin, oled tubli koera kasvatanud Džonksi e.Felixi kutsikast.Käbi pole õnneks kännust kaugele kukkunud...Aitäh teile.