Meie kenneli poiste kutsikad ootavad uusi kodusid...

Eile külastasime Mirjamit ja vaatasime Bläki kutsikad ka oma silmaga üle.Mulje on super...Meie Bel Amy on täielik printsess ja tõsine ülemus...Pakkuda veel 2 isast kutsikat.

Täna käisime Koerus, kus sündis pesakond meie Kapral Reku kutsikaid-kokku 8.Veel on paar vaba kutsikat-kiirustage, kes soovib head jahikaaslast.
http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewtopic.php?f=7&t=10934&p=119899#p119899
jahifoorumist rohkem infot ja ka kontaktid...

Suve oodatuim sündmus.

Suvel tegemisi palju, aega maha võtta saab-
üks on kindel nagu kalju, jahimehed kogunevad, väriseb nii tamm kui haab.
Igal aastal üle Eesti, püssimehed vuravad-
kokkutulek traditsioon ju, seekord näeme Lammasmäel.
Toosikannut meenutame, tänavu veel eriti,
sarnast pidu nagu olnud, ei vist tule iialgi...
Tänavu ka ilmavana polnud jahimeeste poolt,
tiba vihma aga sadas , oodand oleks päiksepoolt...
Kitsukene oli ala, parkimine segane,
viidad olid tegemata,ise leida tuli  tee.
Abimehi näha vähe,kus küll olid taustajõud...
Meie sinna liikusime, koertekoorem auto peal,
jahikoerad igal aastal ikka oodatud on seal...
Sellel aastal oli aga ninapidi veetud meid-
algul olimegi  hoos, selgus ,
näitus toimub hoopistükkis ehtsas soos...
Rahvast uudistamas vähe, kuigi koerad olid tublid,
Näha saadi terjereid ja igat masti takse,
möödakäijad uudistasid esialgu aralt,
justkui kardaks makse...
Uuriti kas penid ikka rebast püüda tahavad,
aga taksid -väiksed , vaprad-
suurtest ei jää maha nad.
Hauguvad ja aju teevad seale kui ka põdrale,
taks ei ole siiski koer, kes sobiks päris nõdrale...
Esitlus seal läbi saigi,  suundusime laagrisse,
seal me rõõmuks jälle saime oma koerad kaadrisse...
Algus tundus lootusetu, pärast paika loksus kõik,
tuttavaid ja sõpru kaugelt õnneks seal ka näha  võis.
omad mehed laagriplatsil harjutasid taidlusstseene
pärast selgus, et ka teistel etteasted olid peened...
Meie trupp , kes koosnes noortest, näitlesid ja tegid nalja
sellega nad neljandama koha- mängisidki välja.
Tuju tõusis, ilmgi muutus, päike ennast näitas,
Lammasmäelt aga koju sõites ,algas  vägev väitlus-
kus küll jälle kokku saada tulevasel aastal
seda tõesti teada tahaks-aga eks me vaata,
mida otsustavad tuusad, kellel selleks õigus,
ootame, et ometi ei korduks see,
mis lugulaulu esimeses lõigus...

                               Lühikarvaline taks Nimik Black Watch.
Alumitel piltidel karmikarvalised taksid Jäljekütid Jochen,Balenora,Justina, Renna ja Hasso.

Ja nüüd pildimälestus Kehtna jahiseltsi taidlusest...Lugulaulu autor Madis Kiiver.

Rõõmu valmistas huvitav kaelaehe,mis mälestuseks sai muretsetud ja loomulikult oli kohal ka Maitseained.ee  , kelle letist sai soetatud kotitäis uusi huvitavaid maitseaineid juustu tarvis.

Ja teel kohtasime üliharuldast liiklusvahendit-helikopterit- küll kokkusurutud seisukorras, aga ikkagi lennumasin teel...

Monami ja Bläki kutsikad on sündinud ...

Siin nad siis on, meie poisi ja Monami tited.Piltide autor Riina Reinart.

Alles olid jõulud, varsti jaanipäev.

Jõulud ju ammugi möödas
kuid mõtteis neil elada lasen.
Olid Džonks ja Dukkel ja kuusepuu,
mis viimaseks neile jäi.
Ja jaanipäev ilma nendeta -
kui ookean ilma veeta
ja kunagi enam me teada ei saa,
kus  vikerkaarel on teel nad...
See jaanipäev jällegi oodatud,
liidab tuli meid endaga ühte,
leek pimestab ,kuid tema võbelus
on imeilus ja ehtne.
On aasta õied kõik avanud end
ja lõhnadest joovastud aina-
jasmiinid, pojengid, ööviiulid
kes neist selle öö kuninganna?
Tahaks olla nii siiras ja õnnelik,
et varjud ei tumestaks leeki-
oleks ometi ilmas veel õiglust,
mis meeltele juhtaks teegi-
selle, kus mured ei piina
ja õnnelik olla veel saaks.
Nautida elu nii habrast
ja kõike, mis teed , ei peeta veaks.
Kuis lõhnab see jaaniõhtu-
õitest lõhnavad aasad ja
samblane mets ning vihmamärg maa...
Kui tunned õigeid loitse,
võid südaööl haldjaks kord muutuda.
Siis võlukepike muudaks
ilmas heaks kõik kurja ja halva-
pool tundi veel keskööni aega
ei seda ma oodata malda.
Võluvitsaga üle kõik paitan,
et kõrgemad jõud
mind ülejäänd aastal ka aitaks...
Ei soovi ju võimatuid soove
tahaks tagasi endisi aegu,
kus kõik oli tunduvalt ausam ja ehtsam
ja igatsus parema järele
ei kustutaks hingest ka naeru...

Jahikatsed Jõgeval

Täna toimus Jõgeval Roosiaia talus jahikoerte jahikatse jahiomaduste kindlakstegemiseks tehisurus.Osalejaid oli 7, neist 3 said positiivse tulemuse.
Jäljekütt Hasso III järk
Jäljekütt Justina II järk.
Oli tore ja nauditav päev.
Täname kohtunik Hr.Roman Peili ja perenaist Marju Merilat.Ja tänud teistele osalejatele toreda seltskonna eest .

                       Meie päevakangelane Ewa Brown e.Jäljekütt Justina II järk

Meie Bläki ootab peatset isakssaamist...

Kena taksipaar ootab järelkasvu.Kannatust, rahu ja õnnelikke päevi koos Monaga soovib Mirjamile,Riinale ja Margitile Bläki pere.

Mõtisklus...

Täna on meie esimese taksi Lisse lahkumise päev.Täpselt 12 aastat tagasi...Nii kaua oleme teda igatsenud ja täpselt sama kaua jagas ta meiega muresid-rõõme.Esimene jääb alati esimeseks ja ei unune kunagi.Olgu teil kõigil seal uutel jahimaadel muretu olemine...Me mäletame teid seni kuni elame...

23.02.2015 oleksime me tähistanud Johnny 13 sünnipäeva, kuid saatus tahtis teisiti.Kas takside jumal on soojal maal puhkusel?Kus ta on?Nii lihtsalt ei tohiks juhtuda nagu meil-esmaspäeval Dukkel, laupäeval Johnny...
Olen mõelnud elu hapruse üle, loodad ju alati, et kõik , kes jäävad haigeks, paranevad, aga...Kahjuks kehtib reegel -elu kestab sünnist surmani-kõigi elavate kohta.Ja kui elu ongi surmani jõudnud ei suuda me seda taluda ega sellega leppida.Kuigi ma tean juba suurest leinast pisut toibuma hakates, et neil mõlemal on praegu ilma haiguseta parem, siis ei ole see lohutus vaid endale aru andmine, et lõputult ei jõua nutta ja igal sammul loota, et kumbki neist saba liputades vastu astub.Mitte iialgi ei juhtu seda.Mõnikord on lihtsam isegi matta  lähedast inimest, kellega koos sai kas koolis käidud või sugulussidemetes oldud või lihtsalt head tuttavat või keda iganes. Paljud ei mõista, miks looma leinata ja nii kaua taga nutta, teadmata kui lähedaseks saab koos nendega haigusega võideldes ja aina lootes, et juhtub ime, aga imed juhtuvad harva.Nagu ka see, et minu teele on sattunud just sellised koerad, keda sünnib sajandis kord-kui sedagi.Igaüks on omamoodi erakordne ja omanäoline.Nagu Dukkel-kogu aeg lõbus, seltsiv, töökas ja lihtsalt nii kallis.Ja Johnny-ta tuli meile juba vanemana , kuid võttis kogu pere kohe omaks ja kiindumus oli vastastikune.Ta oli tubli jahikoer ja hiljem lihtsalt väga korralik härrasmees.Tema suurepäraseid omadusi jäi edasi kandma hulk tema kutsikaid.Olgu nende tee sama pikk ja õnnelik kui oli nende isa oma.Vähemalt praegu arvan ma nii, et ta sai kõik, mis tahtis ja oli hoitud ja armastatud...