Lootsime ka oma kennelist läinud koeri seal kohata, aga ju peeti neid veel liiga nooreks või lihtsalt ei sobinud antud päev.Kahju, et oli vähe takse, linnukoeri polnud ühtki.Tore oli kohata baieri verekoera, kelle arvukus hakkab ka meil tasapisi tõusma.Eesti jahimehe eelistatuimad jahikoerad on vaieldamatult püstkõrvad, olgu nad siis pärit Venemaalt, Soomest või Norrast.
Oma kurvastuseks pidin tõdema, et meie kenneli koeratõugusid tuleb veel kõvasti promoda ja rahvale rohkem teavet pakkuda, et ka näiteks karmikarvalisest taksist saaks meie jahimehele parim kaaslane või et linnujahi alates tuleks ka küttidele meelde, et saagi edukaks kättesaamiseks võib kasutada linnukoera...
Meie Paula kutsikatest on juba sirgunud kenad koerahakatised, kes ajavad hoolega taga nii rebasesaba kui parditiibu, et tulevikuks saada kaasa natuke algõpetust.
Heameel on ka selle üle, et tänavuse Paula pesakonna suhtes on olnud huvi päris suur.
Loodame oma väikese kenneli koertega pisut mitmekesistada nii meie jahikoerte ridasid kui pakkuda koerasõpradele lihtsalt häid sõpru ja kaaslasi nii seenemetsa, jõhvikarappa, kui ka talvise lumise metsa ilu imetlema, esimesi kevade lõhnu nuusutama ja võtma vastu kõike ilusat , mida pakub meile Eestimaa suvi...
Jahimeestele sooviks kivi kotti, liha potti ja koer kõrvalistmele...Siis oleks ka järgmise aasta näitus ehk koerterohkem ja meie metsades heliseks koerte mitmehäälne kontsert...
Ja loomulikult täname kõiki, kes meie kennelist on endale ustava sõbra saanud ja läbi murede-rõõmude neist tublid kaaslased kasvatanud ning tulevikus ootame ikka ja jälle huvilisi uutele pesakondadele...
Hetk näituselt...
