pühapäev, 22. veebruar 2015

Jumalaga, kallis Johnny...

                                                




                                                            FELIX
                                                 23.02.2002-21.02.2015 


Sul olnud kirju elulugu-
nagu suveõites lilleaas.
Just homme, mõtlesin veel eile-
On Sinust põhjus kirjutada taas.
Su sünnipäevakingid juba ootasid
ja ahjus valmind oleks keeks...
Ma annaks kõik, kui selle, mis on juhtund,
keegi ...äkki olematuks teeks.
Need aastad mil  meid rõõmustasid
lendasid kui tuisutuul
ja kõik mälestused, mis meil jätsid
on igavesti talletatud Sinu elupuul.
Sa olid ehtne kütt ja jahisemu
on Sinu eluloos ka seiku-
kõik oleks olnud korras,
kui jahisõpradega koos
Sa poleks vahel pannud plehku...
Läks vahel päevi paar,
mis halle juukseid pähe ehteks panid
ja kui me otsimisest olimegi päris väsind-
Sa ilmusid kui ehtne taks...
Ja aru Sa ei saanud, miks kodus ootas praetud maks...
Nüüd otsida võiks õhtust hommikuni,
kas olgu tuisk või kuumav päev.
Sind leida saan vaid siis kui unedes Sind näen.
Sa läksid äkki-läbi lõigatud sai elulõng
ja meie kõigi südames on praegu rusuv äng.
Ei haugu enam keegi hommikuti üles,
et saada esimeseks õue uudistama
ja üle Sinu hauakünka
vaid helgib leinaküünla kuma.
Sa puhka rahus, laseme Sul minna-
kuid kerge pole see.
Aeg läheb ikka omasoodu mööda
ja kunagi me jälle kohtume.-

Olgu Sinu kutsikate teed sama huvitavad ja nendegi elulugu saagu pikk nagu oli Sul endal.Täname Annet ja Ivarit suurepärase sõbra eest, kelle  meile saatuse tahtel kinkisite ja keda me jääme leinama.Sai temast veel hilissuvel juhupilte tehtud, teadmata, et need jäävad viimasteks.
















                HÜVASTI,  DŽONKS!

esmaspäev, 16. veebruar 2015

HÜVASTI, DUKI.

               
                                       Jäljekütt Dukkelises Cleopatra
                                          10.08.2011-16.02.2015


         Sa põlesid liiga heledalt-nagu sabaga täht, et siis langeda tundmatusse.

                   Meie kallile Dukkelile pühendan mõned südamepõhjast tulnud read.



Oli august, sume suvi-siia ilma ilmusid,
abigi Sul vaja oli, aga seda ju Sa said.
Olid tilluke kui pöial,
ema vuntsidesse kadusid
Aga mõne aja pärast kauniks koeraks sirgusid.
Kuna juured Sul ju Taanist, nimegi said Dukkelise,
ikka pisike kui pöial, aga olid väga ISE.
oli veidraid  tempe,kõike   teha jõudsid-elusäde leegitses.
Olid meie lillelaps.Kõike tegid, kõike jõudsid,
kuid siis äkki lõppes jaks

Meil silmis Sinu süüdatud on tuli,
kes teab, kas kustub see või kaunilt loitma jääb.
Sa olid kingitus me mitmes suves , talves,  sügises ja kevades
täht me unistuste taevas.
Nüüd oled kummitus mu unes,  
kus edaspidi loodan näha Sind,
päike minu halli päeva mälestustes
naeratus me kurval näol.
Kui tuleb uus suvi, oled soe tuuleõhk me palgel
saatjaks vaimuna mu igal sammul-
nii lähedal kui kaugel.
Kui raske on olla Sinuta,
 teada saan alles ajas , mis tuleb-nii eriline vallatu ja kallis kui Sa olid,
Su juurde naasta tahaks siis
kui endal silmad hallid.
Dukkeleid ei sünni tihti, arvan saja aasta tagant üks-
kui Sinusarnast oodata ei kärsi
tuleb avadagi vikerkaare   uks.
Lasen vabaks Su hinge,
et minek oleks kergem.
Sind jäävad mälestama kõik,
kel antud elavate hinged.