Uus tüdruk Polli

17.septembril külastasime Milli Milleri kennelit, et tuua koju Milli Miller Päikesekiire ja Felixi kevadise väikese vallatuse tulemus-kena punane taksipreili Milli Miller Polli.Oleme kasvatajale tänulikud kena kutsika eest ja loodame kasvatada temast väärilise järeltulija tema kuulsatele esivanematele.Loomulikult ootavad teda ees ka jahiretked meie metsadesse .Tutvustuseks ka üks sügisene pilt, edaspidi loomulikult anname teada, kuidas meie pesamunal läheb...

Rahvuslik näitus Tallinnas 12.09.2010

Pühapäeval käisime siis Tallinnas näitusel 3 karmikarvalise taksiga-Jäljekütid Wanda ja Wilton ja Mokkers Gwendolyn.
Esimesena oli võistlustules Wilton, hinne SP3 ja seejärel oli kord Wanda käes,SP1 ja VSP Junior ja SERT.Seega on käes vajalikud serdid JunCH kinnitamiseks.Gwendolyn oli eriliselt kelmika olekuga ja nii tuligi SP1, SERT,TP.Ei pääsenudki varakult koju-rühmavõistlus ootas veel ees.Üle hulga aja olid esindatud rühmas kõik 9 tõugu ja sealt saime Wendyle kolmanda koha, mis oli meile tõeliselt kena saavutus välinäituste hooaja lõpetamiseks.
Rõõm oli kohata siledakarvaliste takside ringis ka oma kasvandikku Jäljekütt Valenciat-Kepsi ja Felixi kutsikat.Omanikud olid näitusel esmakordselt, kuid vaatamata vähestele kogemustele sai Valencia oma tulemuseks SP3 ja meie muidugi loodaks teda vahel veel näituseringis kohata, sest nii mõnelegi jäi too koer oma huvitava värvilahenduse ja laheda olekuga silma...
Bassetitega me ise ei osalenud, aga pöidlahoidmist oli siiski kahele tuttavale bassetile-Pipile ja Wrennale vaja...Loodan siia varsti lisada ka pildi Eesti- Läti bassetite sõbralikust koosviibimisest.

Kutsikad

Rebasesaba on tore püüda, mis aga siis saab kui seal ka rebane küljes on...

Kas ka Rootsis tulevikus rebast saab taga ajada näitab aeg...Koduõues on kõik nii lihtne.

Nagu sõdurid-sammu, marss ja ühte jalga käimise eest 5+.

Sosistan teiste eest salaja Sulle kõrva meelitusi, et meist ikka head sõbrad saaks , ainult ei mõista, miks Sa nii karvane oled...

Olen ainus, kel veel uut kodu silmapiiril pole, aga küll keegi saab minust endale hea kaaslase.

Kas ikka pean nii seisma... Ega see lihtne pole, aga tulevikus saab minust näitusekoer nagu ma olen kuulnud...

Kas minust saab saarlane-see selgub mõne päeva jooksul.

Oma kodu on ikka oma kodu ja siin õues võin tähtsat nägu küll teha.

Olen andekas-kui teisi sätitakse pildi jaoks paika, siis mina seisan ise.

Oma poiss Yustus mõtleb...

Sügisehõnguline nädalalõpp

Juba on tõsiseltvõetavaid sügise märke õhus-kollendavad kased, hommikused udud ja esimesed öökülmad. Ja selle tundega jõuab järjest ligemale ka aktiivsem jahiaeg.Ja sellega seoses ka mõned uitmõtted eelmisel laupäeval külastatud jahikoerte näitusest.Meie oma koertega ei osalenud, aga kaasa võtsime oma karmikarvalised taksid ja lihtsalt hea on vahel olla ka ilma võistluspingeta. Koht oli valitud küll metsade ja mägede taha, aga oli igati tore, ruumi liikumiseks ja lihtsalt olesklemiseks ja tuttavatega suhtlemiseks oli küllaga.Võõrustajad olid samuti tasemel-oli maitsvat suppi ja supikõrvast ning oli näha, et asja korraldamisega oli vaeva nähtud.
Lootsime ka oma kennelist läinud koeri seal kohata, aga ju peeti neid veel liiga nooreks või lihtsalt ei sobinud antud päev.Kahju, et oli vähe takse, linnukoeri polnud ühtki.Tore oli kohata baieri verekoera, kelle arvukus hakkab ka meil tasapisi tõusma.Eesti jahimehe eelistatuimad jahikoerad on vaieldamatult püstkõrvad, olgu nad siis pärit Venemaalt, Soomest või Norrast.
Oma kurvastuseks pidin tõdema, et meie kenneli koeratõugusid tuleb veel kõvasti promoda ja rahvale rohkem teavet pakkuda, et ka näiteks karmikarvalisest taksist saaks meie jahimehele parim kaaslane või et linnujahi alates tuleks ka küttidele meelde, et saagi edukaks kättesaamiseks võib kasutada linnukoera...
Meie Paula kutsikatest on juba sirgunud kenad koerahakatised, kes ajavad hoolega taga nii rebasesaba kui parditiibu, et tulevikuks saada kaasa natuke algõpetust.
Heameel on ka selle üle, et tänavuse Paula pesakonna suhtes on olnud huvi päris suur.
Loodame oma väikese kenneli koertega pisut mitmekesistada nii meie jahikoerte ridasid kui pakkuda koerasõpradele lihtsalt häid sõpru ja kaaslasi nii seenemetsa, jõhvikarappa, kui ka talvise lumise metsa ilu imetlema, esimesi kevade lõhnu nuusutama ja võtma vastu kõike ilusat , mida pakub meile Eestimaa suvi...
Jahimeestele sooviks kivi kotti, liha potti ja koer kõrvalistmele...Siis oleks ka järgmise aasta näitus ehk koerterohkem ja meie metsades heliseks koerte mitmehäälne kontsert...
Ja loomulikult täname kõiki, kes meie kennelist on endale ustava sõbra saanud ja läbi murede-rõõmude neist tublid kaaslased kasvatanud ning tulevikus ootame ikka ja jälle huvilisi uutele pesakondadele...

Hetk näituselt...